Kuidas valida pomeraniani kasvatajat: küsimused ja hoiatusmärgid
Konkreetsed küsimused, dokumendid ja hoiatusmärgid, mille järgi pomeraniani kutsikat otsides kasvatajat hinnata ja rahulikult otsustada.
Pomeranian Community toimetus7 min lugemist
Pomeraniani kutsika otsimine algab sageli piltidest. Väike karvapall ekraanil näeb välja ühesugune ka siis, kui tema taust on väga erinev. Sellepärast tasub vaadata pildist kaugemale ja alustada kasvatajast: koos kutsikaga jõuab sinu koju ka tema geneetiline pagas, varajane sotsialiseerimine ja terviseajalugu.
Järgnev juhend on mõeldud lugejale, kes alles kaalub pomeraniani võtmist või on mõne kuulutuse juures kahtlema jäänud. Siin ei ole nimekirja headest ja halbadest kasvatajatest, vaid küsimused ja tähelepanekud, mille abil saad ise otsustada. Artikkel ei asenda loomaarsti nõuannet.
Miks kasvataja valik on oluline samm
Toitu, hooldajat, koolitajat ja isegi elukohta saab koera elu jooksul muuta. Geneetikat ja esimesi elunädalaid ei saa. Pesakonna vanemate valik, tiine emase hooldus, kutsikate kasvukeskkond ja see, kui palju maailma nad enne uude koju minekut näevad, on juba otsustatud ajaks, mil sina kutsika kätte saad. Just seetõttu mõjutab kasvataja valik oluliselt seda, millise koeraga sa edasi elad.
Pomeranian on väikest kasvu topeltkarvaga tõug ning nagu paljude väikeste tõugude puhul, räägitakse ka tema juures teatud eelsoodumustest: põlvekedra nihkumine, hammaste kitsas paigutus ja hingetoru nõrkus. Kasvataja, kes neid teemasid ise avab ja oma tõuloomade kohta ausalt räägib, on parem märk kui kasvataja, kes kinnitab, et tema liinis ei ole midagi olnud.
Hea kasvataja ei müü sulle koera, vaid otsib kutsikale kodu. Erinevus tuleb välja selles, mida ta sinult küsib, kui palju aega ta vestlusele annab ja kas ta räägib ka sellest, mis võib keeruliseks minna.
Mida vastutustundlik kasvataja päriselt teeb
Osa tunnuseid, mis eristavad hoolikat kasvatajat juhukasvatajast, on näha juba esimeses kirjavahetuses ja esimesel kohtumisel. Neid ei pea otsima dokumentidest, vaid käitumisest. Hoolikas kasvataja teeb tavaliselt järgmist:
Lubab sul näha kutsikat koos emaga samas ruumis, kus nad on kasvanud, mitte kohtuda eraldi kohale toodud koeraga koridoris või autos.
Näitab kasvukeskkonda: kus kutsikad magavad, kus nad mängivad, kui palju nad kuulevad kodust müra, inimhääli ja igapäevaseid helisid.
Küsib sinult samuti küsimusi: kes on peres, kui palju oled kodus, kas sul on varem koeri olnud, mis saab siis, kui elukorraldus muutub.
Selgitame, mida omaniku, terviseuuringute ja tõutunnistuse märgised kinnitavad ning milliseid järeldusi nende põhjal teha ei saa.
Pomeranian Community toimetus
Ei kiirusta, vaid annab aega mõelda, lubab teist korda tulla ega survesta otsust sama päeva jooksul tegema.
Räägib tõu miinustest sama vabalt kui plussidest: karvahoolduse ajakulust, häälekusest ja sellest, et väike koer ei ole automaatselt lihtne koer.
Võtab koera vajaduse korral tagasi, sest ei taha, et tema kasvatatud koer satuks kuulutuste portaali.
Kohtumisel vaata rohkem kui üht kutsikat ja jälgi ka ema. Uudishimu ja lühike ehmatus on tavalised, kuid pikk kangestumine, varjumine või see, et kutsikad ei ole üldse harjunud käes olema, väärib küsimust. Vaata, kas ema tuleb inimestega suhtlema ja millises seisus on tema karvkate.
Korrektse asjaajamise juurde kuulub kirjalik leping, kuhu on kirja pandud loovutamise tingimused, tehtud vaktsineerimised ja parasiiditõrje ning kokkulepped edaspidiseks. Leping ei ole umbusalduse märk, vaid kaitseb mõlemat poolt ja ka koera.
Dokumendid ja terviseuuringud: küsimine ei ole ebaviisakas
Sage põhjus, miks ostja jätab olulised küsimused esitamata, on soov olla viisakas. Korralik kasvataja on nendeks küsimusteks valmis ja tihti isegi ootab neid. Kui küsimus tekitab pahameelt või ähmase vastuse, on seegi omamoodi vastus. Küsi kutsika kohta järgmisi dokumente ja andmeid:
Kutsika põlvnemisdokument, kui pesakond on registreeritud, ja selgitus, mida see dokument täpselt tähendab.
Mikrokiibi number ja vaktsineerimistõend, kuhu on kantud tehtud vaktsiinid ja parasiiditõrje kuupäevad.
Kinnitus, et mikrokiip on registreeritud, ja kokkulepe, millal andmed sinu nimele üle kantakse.
Info vanemate kohta: vanus, iseloom, mitmes pesakond emal on ja kas vanemaid saab kohapeal näha.
Vanematel tehtud terviseuuringud ja nende tulemused kirjalikult, mitte üksnes suulise kinnitusena.
Loomaarsti ülevaatus enne loovutamist ja selle kirjalik tulemus.
Terviseteemadest tasub konkreetselt küsida põlvekedrade kontrolli, hambumuse, silmade seisundi, südame kuulamise, hingetoru ja karvkatte seisundi kohta. Küsi ka seda, mida kasvataja teeb siis, kui midagi leitakse: kas ta on sellisest liinist edasi kasvatanud ja kas ta on ostjaid teavitanud. Ükski dokument ei ole tervisegarantii, kuid nende olemasolu näitab, et keegi on nende asjadega üldse tegelenud.
Hoiatusmärgid, mille juures tasub sammu tagasi astuda
Osa hoiatusmärke on üksikuna seletatavad. Tõsine mure algab siis, kui neid tuleb mitu korraga. Järgmised märgid on põhjus küsida edasi või tehingust loobuda:
Kohtumine parklas, tanklas või poe juures, sest nii olevat mugavam.
Ema ei ole nähtav ja iga korra jaoks on uus põhjus.
Korraga on saadaval mitu pesakonda, sageli mitme erineva tõu kutsikad.
Kuulutuses lubatakse, et kutsikas on kohe kaasa võtmiseks valmis, ilma ühegi vestluseta.
Surve teha kiiresti ettemaks, sest teine huviline olevat juba järjekorras.
Vastused terviseküsimustele on üldsõnalised: kõik on korras, kõik on terved, midagi ei ole olnud.
Kutsikaid pakutakse eri vanuses ja värvitoonis nagu valikut kataloogist.
Mida hind endas sisaldab
Hinda mõjutab see, mis on tegelikult tehtud: vanemate terviseuuringud, tiine ja imetava emase hooldus, hea toit, loomaarsti visiidid, kiipimine, vaktsineerimine ja aeg, mille kasvataja kutsikate sotsialiseerimisele kulutab. Kui üks pakkumine on teiste sama tõu kuulutustega võrreldes tuntavalt odavam, on see põhjus küsida, mis on tehtud ja mis on tegemata. Hind üksi ei tõesta midagi: kõrge hind ei ole kvaliteedi tõend ja madal hind ei ole iseenesest pettus.
Küsi kasvatajalt, mis on hinna sees, ja lase tal see punkthaaval lahti seletada. Küsi ka, mis jääb kohe sinu kanda: järgmine vaktsineerimine, parasiiditõrje, esimene ülevaatus sinu enda loomaarsti juures ning tarvikud, mida kutsikas esimestel nädalatel vajab. Nii saad pakkumisi võrrelda sisu, mitte ainult numbri järgi.
Miks sõnad mini, teacup ja karutüüpi on hoiatusmärk
Turunduskeel on kutsikakuulutustes tavaline. Osa väljendeid on lihtsalt värvikad, kuid mõned neist on ohumärk.
Sõnad nagu mini, micro, teacup või pocket ei ole tõustandardi mõisted. Need viitavad sellele, et müügiargumendiks on koera väiksus. Väga väikeseks aretatud koerte puhul tuuakse esile terviseriske, näiteks veresuhkru kõikumist, sünnitusega seotud raskusi ja suuremat vigastuste ohtu, kuid seda, mida konkreetse koera puhul jälgida, oskab hinnata loomaarst. Kui sulle pakutakse eriti pisikest kutsikat ja küsitakse selle eest kõrgemat hinda, aruta asi enne otsust oma loomaarstiga läbi: väiksus ise ei ole kvaliteedimärk, vaid müügivõte.
Sama kehtib väljendi karutüüpi kohta. See kirjeldab teatud näojoont ja karva muljet, mitte eraldi tõuvarianti. Ilmekas välimus võib meeldida, kuid see ei ütle koera tervise, iseloomu ega vanemate kohta midagi. Kui kuulutuse põhiline sisu on tüübi nimetus, tasub küsida, mis on selle taga.
Aeg ema ja pesakonna juures ning esimesed päevad kodus
Liiga vara kodust lahkunud kutsikas jääb ilma osast, mida hiljem täies mahus tagasi ei saa. Ema ja pesakonnakaaslaste seltsis õpib kutsikas hammustuse tugevust reguleerima, mängu lõpetama, pettumust taluma ja teiste koerte signaale lugema. Kui see periood jääb lühikeseks, on kohanemine uues kodus sageli keerulisem ja ebakindlus püsivam.
Küsi kasvatajalt otse, mis vanuses ta kutsikad uude koju lubab ja miks just siis. Vastus peab tulema kutsika arengust, mitte sellest, millal ostjal on mugav tulla. Kui kutsikat pakutakse tavapärasest märksa varem, küsi põhjust ja jälgi, kas selgitus räägib kutsikast või müügist.
Kodus ei tasu esimestel päevadel oodata kiiret rutiini. Uus koht, uued lõhnad ja üksi olemine on kutsikale suur muutus. Anna talle oma rahulik nurk, hoia päev etteaimatav, väldi külaliste voogu ja lase kutsikal keskkonnaga ise tutvuda. Küsi kasvatajalt, millist toitu kutsikas on söönud, ja muuda seda vajaduse korral järk-järgult.
Millal pöörduda loomaarsti poole ja mida edasi teha
Broneeri esimene loomaarsti visiit juba enne kutsika kojutoomist, soovitavalt esimestesse päevadesse pärast saabumist. See ei ole umbusaldus kasvataja vastu, vaid lähtepunkt: sinu loomaarst näeb koera esimest korda tervena ja teab hiljem, mis on selle koera puhul tavapärane. Võta loomaarstiga ühendust samal päeval, kui märkad kutsikal mõnda järgmistest märkidest:
Korduv oksendamine või kõhulahtisus, eriti kui kutsikas ei joo.
Loidus, jahe keha või ebatavaline unisus.
Köha, vilistav või pingutatud hingamine.
Lonkamine, tagajala ülal hoidmine või selge valu liikumisel.
Söömisest keeldumine, sest väikesel kutsikal võib veresuhkur kiiresti langeda.
Kui oled kutsika juba ostnud kohast, mis tundub tagantjärele kahtlane, on esimene samm sama: loomaarsti ülevaatus ja aus vestlus sellest, mida koera taustast teada on. Kui sa alles otsid, töötab aeg sinu kasuks. Kirjuta küsimused enne kohtumist üles, käi rohkem kui ühes kohas ja kui midagi jääb kripeldama, küsi selle kohta otse. Selge vastus rahustab, ähmane vastus on omaette info.
Kas sellest lehest oli abi?
Hinnang on anonüümne. Pikema mõtte või vastust vajava küsimuse jaoks on tagasiside leht.