Peatükk 01
Kellele see käsiraamat on
See käsiraamat on mõeldud inimesele, kelle pomeraniani kutsikas on juba kodus ja kelle jaoks esimene nädal on seljataga. Esimese nädala kohta, kus põhirõhk on kohanemisel, turvatunde loomisel ja esimestel öödel, leiad saidilt eraldi artikli. Siin läheme edasi sealt, kus see lõpeb, ja vaatame, kuidas esimeste nädalatega kujuneb rutiin, mis peab vastu ka siis, kui algusärevus on möödas ja tavaline argipäev tagasi tuleb.
Pomeranian on väike koer ja tema harjumused hakkavad kujunema kohe. Just seetõttu on esimesed nädalad olulised: see, mis nüüd harjumuseks saab, kipub püsima jääma. Samas ei pea kõike korraga tegema. Rutiin ei sünni ühest suurest otsusest, vaid koosneb väikestest asjadest, mida kordad iga päev umbes samal ajal ja umbes samamoodi.
Tegemist ei ole diagnoosi ega ravijuhisega, vaid praktilise toega igapäevaks. Terviseküsimustes on otsustaja loomaarst ja märgid, mille puhul temaga ühendust võtta, on kokku võetud käsiraamatu lõpus.
Peatükk 02
Mida esimesed nädalad omanikult nõuavad
Esimeste nädalate peamine ressurss ei ole varustus ega raha, vaid aeg ja tähelepanu. Väike kutsikas ei saa olla pikalt üksi: ta vajab regulaarset söömist, sagedasi potiskäike ja inimest, kes on olemas siis, kui midagi juhtub. Kui vähegi võimalik, sea kutsika esimesed nädalad nii, et keegi on päeva jooksul kodus, ja lepi peres juba ette kokku, kes millal koeraga on.
Teine nõue on järjepidevus. Kasuta sama tegevuse õpetamisel ühesugust märguannet ja premeeri sobivat käitumist. Kui üks pereliige lubab diivanile ja teine keelab, kui söögiajad muutuvad iga päev ja kui potiskäigud sõltuvad sellest, kes parasjagu viitsib, siis õppimine venib. Lepi kodus kokku lihtsad asjad: kus koer magab, kes toidab, milliseid sõnu kasutate ja mis on lubatud.
Kolmas nõue on kutsika une kaitsmine, mis jääb uuel omanikul kergesti tähelepanuta. Kui kutsikat päeva jooksul pidevalt äratatakse, kaob rahu ka õhtul ja öösel. Realistlik päevaraam ei ole täpne kellaajatabel, vaid kordus: sarnased sündmused samas järjekorras. Ühe päeva kere võib välja näha selline.
- Hommikul kohe potile, seejärel söök ja rahulik tegevus.
- Pärast iga und, sööki ja mängu uuesti potile.
- Paar lühikest õppehetke päevas, mõni minut korraga.
- Pikad segamatud uneperioodid päeva jooksul.
- Õhtu lõpeb rahulikult, viimane potiskäik enne magamaminekut.
- Öine potiskäik vaikselt, ilma mängu ja pika jututa.
Peatükk 03
Söögirutiin: miks söögikorrad ei tohi venida
Väikest kasvu kutsikal on väike magu ja väikesed energiavarud, mistõttu päevane toidukogus jaguneb mitme söögikorra vahel. Esimeste nädalate rutiini seisukohalt on tähtis just ühtlus: söögiaeg on üks päeva ankruid, mille külge kinnituvad potiskäik, mäng ja uni. Söögikoguse, söögikordade arvu ja toiduvaliku lepi kokku kasvataja ja loomaarstiga. Põhjalikum käsitlus on PomGoldi käsiraamatus Kaal ja toitmine.
Söögikordade venimine ei ole väikesel kutsikal pelgalt ebamugavus. Kui söögivahe läheb pikaks, võib veresuhkur langeda ja enesetunne kiiresti halveneda. Tähelepanu peaksid tõmbama ebatavaline loidus, tuikuv kõnnak, nõrkus, värisemine või see, et kutsikas ei reageeri tavapäraselt. Sellisel juhul võta kohe ühendust loomaarstiga ja järgi tema juhiseid. Kui isu kõigub, pane see kirja päevalogisse: kirjapanduna tuleb muster selgemini välja ja loomaarstil on lihtsam aidata, kui saad näidata paari nädala pilti.
Peatükk 04
Uni ja puhkus
Kutsikas vajab und rohkem kui täiskasvanud koer ja tema uni jaguneb päeva peale. Kui see uni jääb katkendlikuks, ei pruugi kutsikas rahuneda, vaid muutub kärsitumaks: närviliseks, hammustavaks, haukuvaks ja ringi tormavaks koeraks, keda on raske peatada. Sellist käitumist on lihtne pidada energiaks või sõnakuulmatuseks, kuigi taga võib olla väsimus.
Anna kutsikale kindel magamiskoht rahulikus nurgas, kus ta ei jää liikumistee peale. Aedik, avatud uksega puur või pesa vaiksemas ruumis sobivad, kui koer on nendega harjunud. Kokkulepe peres võib olla lihtne: magavat kutsikat ei äratata, temaga ei mängita pesas ja teda ei tõsteta magades sülle. Une kaitsmine on esimeste nädalate rutiini osa samamoodi nagu söögiaeg.
Kui päev on läinud liiga tegusaks, aita kutsikal maha rahuneda enne, kui käitumine läheb keeruliseks: vähenda stiimuleid, lõpeta mäng ja vii koer vaiksemasse ruumi. Väsinud koera pahandamine olukorda ei paranda. Rahunemise õpetamist ja häälekusega toimetulekut käsitleb põhjalikult PomGoldi käsiraamat Häälekus ja rahu õpetamine.
Peatükk 05
Potitreening ja mida teha tagasilangusega
Potitreeningu põhimõte on lihtne ja igav: vii kutsikas õigesse kohta enne, kui ta ise otsustab. Praktikas tähendab see potiskäiku pärast ärkamist, pärast sööki, pärast mängu ja enne magamaminekut. Kui asi õnnestub, kiida kohe ja rahulikult. Äpardused kuuluvad õppimise juurde ja enne kui otsid põhjust koera tahtest, vaata üle oma ajastus: kas käik jäi liiga kaugele või jäi koer hetkeks järelevalveta.
Õppimine on järkjärguline ja iga koera tempo on erinev. Alguses vajab kutsikas tihedaid käike ja pidevat silma peal hoidmist ning vahemikud pikenevad tasapisi. Mingil hetkel hakkad märkama eelmärke: nuuskimine, ringi keerutamine, ukse juurde minek. Vabadust kodus laienda siis, kui need märgid on selged ja äpardusi tuleb harva, mitte kalendri järgi.
Tagasilangus ei tähenda, et senine töö oleks olnud asjatu. Kui äpardused sagenevad, mine sammu tagasi: tihedama käigugraafiku, väiksema ruumi ja suurema järelevalve juurde. Puhasta koht lõhna eemaldava vahendiga, sest järelejäänud lõhn võib koera sinnasamma tagasi tuua. Kui sagenemisega käivad kaasas kramplik kükitamine, verine uriin, joomise järsk kasv või valu tunnused, on see loomaarsti, mitte treeningu küsimus. Kui tervis on üle vaadatud, tasub otsida põhjust järgmiste asjade seast.
- Muutus rutiinis: teine töögraafik, reis või kolimine.
- Ärev või tavatu periood kodus, näiteks remont või pikk äraolek.
- Liiga kiire vabaduse laiendamine kodus.
- Terviseküsimus, mis vajab loomaarsti hinnangut.
Peatükk 06
Esimesed lühikesed õpetused: nimi, kohaletulek, puudutus
Esimeste nädalate õppetunnid on lühikesed: mõni minut korraga, paar korda päevas ja rahulikus kohas. Hea hetk on enne söögikorda, sest siis on koer ärkvel ja huvitatud. Eesmärk ei ole trikk, vaid see, et koer õpiks sinuga koostööd tegema. Lõpeta enne, kui kutsikas tüdineb, sest hea lõpp jätab järgmiseks korraks isu.
Nime õpetamine tähendab, et nimi ennustab midagi head. Ütle nimi rahulikult ja kui koer vaatab sinu poole, järgneb kiitus või maiuspala. Kohaletulek ehitatakse samale loogikale: kutsu rõõmsa häälega, tasu kohaletulek ja väldi kutsumist siis, kui järgneb midagi ebameeldivat. Kui koer ei tule, ära hakka teda taga ajama, vaid muuda ennast huvitavamaks ja liigu ise eemale.
Kolmas oskus, mida tasub varakult ette võtta, on puudutuse ja käsitsemise talumine. Pomeraniani karv vajab elu jooksul regulaarset hooldust ning loomaarstivisiit eeldab, et koera saab rahulikult puudutada. Harjuta lühidalt: käppade puudutamine, kõrvade vaatamine, suu avamine, harja libistamine üle karva. Kui koer pingestub, lõpeta varem ja tee järgmine kord väiksem samm. Karva ja hammaste hoolduse kohta leiad põhjaliku käsitluse PomGoldi käsiraamatutest Topeltkarva aastaring ning Hambad ja suutervis. Esimeste nädalate harjutuskava ise mahub kolme ritta.
- Nimele reageerimine rahulikus toas.
- Kohaletulek lühikese vahemaa tagant.
- Käppade, kõrvade ja suu rahulik puudutamine.
Peatükk 07
Kodu kohandamine ja esimesed sammud õues
Kodu kohandamine ei ole ühekordne töö, vaid käib koeraga kaasa. Alguses on tähtsad juhtmed, väikesed esemed põrandal, prügikast, toataimed ja kohad, kust koer saab kukkuda. Pomeranian on kerge ja väle, mistõttu diivanilt või voodist alla hüppamine tasub teha kas võimatuks või turvaliseks: kasuta kaldteed või tõsta koer ise maha. Väikeste tõugude põlveprobleemide kohta on saidil eraldi artikkel, mida tasub lugeda enne, kui hüppamine harjumuseks saab.
Libe põrand paistab pisiasjana, aga mõjutab liikumist. Vaipade või libisemisvastaste mattide lisamine käiguteedele annab kindlama sammu. Piira trepid alguses ära. Kasvades ulatub koer kaugemale kui esimesel nädalal, nii et vaata kodu iga paari nädala tagant uue pilguga üle.
Väljas käimise alustamise aja lepi kokku loomaarstiga, sest see sõltub vaktsineerimiskavast ja koera tervisest. Kui aeg on käes, alusta väikselt: vaikne koht kodu lähedal, paar minutit, ilma eesmärgita kuhugi jõuda. Kutsikas määrab tempo ja tema töö on nuusutada ning vaadata. Rakmete ja kaelarihma valikust on saidil eraldi artikkel ning varustust tasub kodus selga panna ja harjutada, enne kui välja lähed. Kodu ülevaatamiseks sobib lühike nimekiri, mille tasub aeg-ajalt uuesti läbi käia.
- Juhtmed ja laadijad koera ulatusest väljas.
- Väikesed esemed, mille koer alla neelaks, korjatud.
- Trepid ja kõrged kohad piiratud või turvatud.
- Libe põrand kaetud seal, kus koer liigub.
- Prügikast ja koeratoit suletud.
- Üks kindel rahulik magamiskoht, kus koera ei segata.
Peatükk 08
Kolm viga ja mida nende asemel teha
Esimene viga on liiga palju liiga kiiresti. Uus kutsikas tekitab tahtmise teda kõigile näidata, viia koerteparki ja teha pikk jalutuskäik. Väikesele kutsikale on koertepark kontrollimatu keskkond, kus suuremad ja tundmatud koerad tulevad lähedale enne, kui ta oskab olukorda lugeda. Pikk käik koormab kasvavat keha ja väsitab üle. Sama mõjuga on külaliste voor: parem on üks külaline korraga, lühidalt, ja koeral peab jääma võimalus ise eemale minna.
Teine viga tuleb hiljem: päevakava muutub aja jooksul ebaühtlaseks. Esimestel päevadel on kõik täpne, paari nädala pärast nihkub söögiaeg, potiskäik jääb vahele ja muud tegemised võtavad uneaja ära. Kui midagi peab päevakavas muutuma, muuda seda teadlikult ja korraga, mitte päevast päeva erinevalt.
Kolmas viga on karistamine. Kutsikas ei pruugi pahandamist seostada sellega, mis juhtus enne, ja hirmul koer võib käitumist pigem varjata. Peitu tehtud lompi ei tasu seetõttu lugeda kiusuks. Toimiv asendus on kolmeosaline: ennetamine, ümbersuunamine ja soovitud käitumise tasustamine. Kui midagi läks valesti, vaata olukorda üle: kas koer oli väsinud, kas potiskäik jäi liiga kaugele, kas ta jäi järelevalveta. Kokkuvõttes tasub esimestel nädalatel järgmist vältida või selgelt väiksemasse annusesse jätta.
- Koertepark ja kohtumised tundmatute koertega.
- Pikad jalutuskäigud ja pikad autosõidud.
- Suured kogunemised, kus inimesi on korraga palju.
- Karm hääl ja füüsiline karistamine, mis ei sobi ka hiljem.
Peatükk 09
Kuidas märgata, et miski ei ole korras, ja mis edasi
Muutuse märkamine eeldab, et tead, milline on tavaline. Kui paned kirja kaalu, söögiisu, väljaheite, une ja energia, tuleb kõrvalekalle varem välja. Tervisejälgija sobib kaalu, kasvupäevik arenguetappide ja verstapostide ning igapäevane logi päeva sündmuste jaoks. Loomaarsti vastuvõtul on kirjapandud märkmetest abi, sest need ei sõltu sellest, mida sa parasjagu mäletad.
Kui rutiini põhi hakkab paigas olema, on järgmine samm laiendamine. Lisa korraga üks uus asi, näiteks pikem käik, uus koht või uus inimene, ja vaata, kuidas koer sellega toime tuleb. Kui mure ei lahene või midagi jääb segaseks, küsi nõu loomaarstilt, kasvatajalt või tasustamisel põhineva meetodiga töötavalt koolitajalt.
Osa märke ei kannata ootamist. Järgnev loetelu ei ole diagnoos ega ammendav nimekiri, vaid põhjus loomaarstiga ühendust võtta.
- Söömisest keeldumine või järsk isu kadumine.
- Korduv oksendamine või kõhulahtisus, eriti koos loidusega.
- Loidus, tuikumine, värisemine või ebatavaline unisus.
- Hingamisraskus, püsiv köha või sinakad igemed.
- Lonkamine, tagajala hoidmine või valu tunnused liikumisel.
- Krambid, teadvuse kadu või järsk käitumise muutus.
- Silmade või kõrvade eritis, tugev sügelemine, paranemata haav.