Miks pomeraniani karva ei tohiks paljaks pügada

Iga kevade lõpus tuleb pomeraniani omanike jutuks sama küsimus: kas koera võiks suveks lühemaks pügada, et tal oleks kergem? Mõte tundub esmapilgul loogiline, sest paks karv näib olevat koorem. Pomeraniani karv ei ole aga lihtsalt soojustus, vaid kihiline süsteem, mis kaitseb nahka ja mõjutab seda, kuidas soojus karva vahel liigub. Kui see süsteem masinaga korraga läbi lõigatakse, ei pruugi tulemus olla see, mida oodati.

Selles artiklis vaatame, kuidas topeltkarv on üles ehitatud, mida lühikeseks pügamine sellega teeb ja miks räägitakse spitsilaadsete tõugude puhul eraldi riskist, et karv ei kasva endisel kujul tagasi. Käime läbi ka selle, mida teha pügamise asemel ja millal on lühendamine põhjendatud. Naha seisund ja karva ootamatu hõrenemine kuuluvad loomaarsti hinnata, mitte hooldussalongis otsustada.

Kaks kihti, kaks eri ülesannet

Topeltkarv tähendab, et koeral on kaks selgelt erinevat karvatüüpi, mis kasvavad läbisegi, aga täidavad eri ülesandeid. Pomeraniani iseloomulik ümar siluett tuleb sellest, et pikem kattekarv toetub tihedale aluskarvale ja seisab seetõttu nahast eemal. Need kaks kihti erinevad nii pikkuse, struktuuri kui ka ülesande poolest.

• Kattekarv ehk pealiskarv: pikemad, jäigemad ja siledamad karvad, mis moodustavad välispinna. Need tõrjuvad vett, mustust ja tuult ning hoiavad päikese naha pealt eemal.
• Aluskarv: lühem, pehme ja väga tihe kiht naha ligidal. See hoiab enda kiudude vahel õhku ja töötab soojustusena, mille tuntuim ülesanne on kaitsta koera külma eest.

Kolmas osa sellest tervikust on nahk ise: õhuke ja tundlik, sest kogu koera elu on see olnud karva all varjus, kaitstud otsese päikese, hõõrdumise ja putukate eest.

Kaks karvakihti ei uuene ühesuguse kiirusega. Aluskarv vahetub hooajaliselt ja kasvab suhteliselt kiiresti, kattekarv kasvab aeglasemalt ja vajab täispikkuseni jõudmiseks pikka aega. Masinaga lühendamine võtab mõlemad korraga maha, tagasi tulevad nad aga erineva tempoga. Sellepärast näeb pügatud pomeranian ka soodsa tulemuse korral mõnda aega välja tuhm, vatjas ja kohev, sest kiiremini kasvanud aluskarv jääb pealtvaates domineerima.

Karv kaitseb nahka ka päikese eest

Aluskarva vahele jääv õhk aeglustab soojuse liikumist ja talvel hoiab see kehasooja sees. Hooldusnõuannetes korratakse sageli, et sama kiht kaitseb suvel ka välise kuumuse eest. Seda on raske mõõta ja tihe aluskarv võib kuuma ilmaga takistada ka soojuse äraandmist, nii et vaieldamatu väitena seda esitada ei saa. Selgem on kattekarva osa: see hajutab osa päikesekiirgusest ja hoiab kuuma õhu naha pinnast eemal, nii et terve ja läbi kammitud karv toimib nahale pigem varjuna.