Pomeranian sügisel ja talvel: külm, märg karv ja teesool

Värisemine on esimene ja tavaline märk ning tähendab lihtsalt, et on aeg koju minna. Kui koer on pärast tuppa jõudmist ikka loid, ei soojene ega käitu tavapäraselt, võta ühendust loomaarstiga. Tõsine alajahtumine on väikesel koeral võimalik ja seda ei tasu kodus ära oodata.

Külmal ajal on mõistlikum teha mitu lühemat jalutuskäiku kui üks pikk. Pomeraniani liikumisvajadus ei ole suur ja lühikesed käigud koos toas mängimise ning nuuskimisülesannetega katavad selle ära.

Käpad, teesool ja jääkillud

Linnas on talvel käppade suurim vaenlane teesool ja libedusetõrjeks puistatud graniitkillustik. Sool kuivatab padjandeid, tekitab lõhesid ja kipitab, kui koer on käppa lakkunud. Kui koer hakkab jalutuskäigul järsku lonkama või käppa tõstma, on põhjus sageli soolane lörts või varvaste vahele kleepunud jääklomp, mitte vigastus.

Käppade eest hoolitsemine talvel on lihtne rutiin, mis võtab paar minutit päevas.

• Loputa või pühi käpad pärast iga jalutuskäiku leige veega üle, eriti varvaste vahed. Sool ei tohi jääda karva sisse kuivama.
• Hoia varvastevaheline karv lühikeseks pügatuna, siis ei kogune sinna jääklompe. See on ainus koht, kust pomeraniani karva talvel lühemaks lõigata.
• Kontrolli padjandeid: punetus, lõhed ja kuiv pragunev nahk vajavad tähelepanu. Loomaarst või hooldaja oskab soovitada sobivat käpapalsamit.
• Kui käpad on tundlikud või marsruut soolane, proovi koerasaapaid. Harjuta neid toas ja lühikeste sammudega, sest esimesel korral ei taha ükski koer neid jalas hoida.
• Ära lase koeral tänavalt sulavett või lörtsi lakkuda: see sisaldab soola ja sageli ka autode vedelikke.

Libe jää on pomeranianile eraldi risk. Tõul esineb põlvekedra nihestust ja libisemine või kukkumine jääl võib põlve nihkumist esile kutsuda. Vali talvel marsruudid, kus on liivatatud või lumine pind, ja hoia rihm jääl lühike, et koer ei saaks hoogu võtta.

Märg karv: kuivata korralikult, ära lase vildistuda

Kõige rohkem tööd teeb talvel karv kõhu all, rinnal ja jalgade tagakülgedel: just sinna kogunevad lumeklombid ja lörts. Kui koer tuleb tuppa märjana ja jääb ise kuivama, kuivab kattekarv kiiresti, aga aluskarv jääb niiskeks. Niiske ja pulstunud aluskarv on vildistumise ning nahaärrituse alguspunkt.

Pärast märga jalutuskäiku kuivata koer rätikuga ja seejärel fööniga jaheda või leige õhuga, kammides karva samal ajal aluskarvani välja. Kuum õhk ei sobi: see kahjustab karva ja võib nahka põletada. Kammi eriti hoolikalt kaenlaalused, kõrvatagused ja jalgade tagaküljed, kus vilt tekib kõige kiiremini.

Kaks asja, mida talvel karvaga teha ei tohiks: ei tasu pomeraniani lühikeseks pügada, sest pügatud karv kasvab sageli tagasi ebaühtlaselt ja koer kaotab nii külma kui ka niiskuse eest kaitse; ega tasu jätta karv talveks kammimata, lootes, et paks karv hoiab niigi sooja. Vildistunud karv ei soojenda, vaid hoiab niiskust naha lähedal.

Toa kuiv küttehooaja õhk kuivatab nahka ja teeb karva elektriliseks. Niisutaja aitab nii inimesel kui ka koeral. Kui koer sügab end tavalisest rohkem, kõõm suureneb või nahk on punetav, näita teda loomaarstile, mitte ära vaheta ise šampoone.

Kas pomeranian vajab talvel riideid

Terve täiskasvanud pomeranian, kelle karv on korras, ei vaja tavaliselt kampsunit. Karv teeb sooja hoidmise töö ise ära ja riie karva peal hõõrub aluskarva vildiks. Riided on mõistlikud eranditel: kutsikas, kelle karv ei ole veel välja kasvanud; eakas koer; hiljuti pügatud või haiguse tõttu hõreda karvaga koer; ja väga tuulise ning märja ilma korral vihmakeep, mis hoiab kõhualuse kuivana.

Kui riiet kasutad, vali kerge ja karva mittehõõruv materjal, võta see toas kohe ära ja kammi karv pärast läbi. Riie, mis jääb koerale terveks päevaks selga, teeb karvale rohkem kahju kui külm.

Pimedad jalutuskäigud

Novembrist veebruarini käib suur osa jalutuskäike pimedas. Väike heleda või oranži karvaga koer paistab lumel hästi, aga mustal märjal asfaldil kaob ta autojuhi silmist täielikult. Helkurrihm, helkurkaelarihm või väike vilkuv tuli rakmete küljes on odav ja vajalik. Kanna ka ise helkurit: juht näeb kõigepealt sind ja alles siis rihma otsas olevat koera.

Pimedas on ka rohkem üllatusi: lahtised koerad, jalgratturid ilma tuleta, libe koht, mida ei näe. Hoia rihm lühem kui suvel ja ära kasuta pimedas pikka flexi-rihma. Väike koer, kes on rihma otsas viis meetrit eespool, ei ole autojuhile ega jalgratturile nähtav.

Lühike meelespea külmaks ajaks

Kokkuvõtteks aitab pomeraniani talvel terve hoida mõni lihtne harjumus.

• Mitu lühikest jalutuskäiku on parem kui üks pikk. Värisemine tähendab, et aeg on koju minna.
• Loputa käpad pärast iga käiku ja hoia varvastevahe karv lühike.
• Kuivata märg karv fööniga aluskarvani ja kammi läbi, eriti kõhualune ja jalgade tagaküljed.
• Ära püga karva lühikeseks talve eel ja ära jäta seda kammimata.
• Riided ainult siis, kui koer neid tegelikult vajab, ja toas kohe seljast.
• Helkur ja lühike rihm on pimedal ajal kohustuslikud.
• Loid, mittesoojenev või tavapäratult käituv koer pärast külma jalutuskäiku on põhjus loomaarstile helistada.