Põlvekedra nihestus pomeranianil: mida omanik tähele paneb
Lühike lonkamishetk murul võib olla põlvekedra nihestus. Mida pomeraniani omanik märkab ja millega saab kodus liigeseid toetada.
Koer jookseb murul rõõmsalt ringi, siis tõstab korraks ühe tagajala üles, teeb paar hüpet kolmel jalal ja jätkab seejärel, nagu poleks midagi juhtunud. Kiljatust ega selget valumärki sageli ei kaasne, mistõttu jääb hetk kergesti tähelepanuta või seletatakse see välja lihtsalt ülemeelikusega. Just selline lühike vahejuhtum võib olla esimene märk põlvekedra nihestusest ehk patella luksatsioonist.
Põlvekedra nihestus on väikest kasvu tõugudel sage ortopeediline leid ja pomeranian on üks tõugudest, mille omanikul tasub seda teemat tunda. Järgnev tekst aitab aru saada, mida igapäevaelus tähele panna, mida kodus mõistlikult muuta ja millal on aeg loomaarstiga rääkida. Tegemist ei ole diagnoosi ega ravijuhisega: põlve seisundit saab hinnata ainult loomaarst, kes koera päriselt läbi vaatab.
Mis põlvekedra nihestus lihtsas keeles on
Põlvekeder on väike luu põlve esiküljel. Jala sirutamisel ja painutamisel libiseb see reieluu otsas oleva soone sees, umbes nagu rong rööbastel. Soone sügavus, jala telg, nelipealihase kõõlus, põlvekedra side ja külgmised sidemed hoiavad kedrat liikumise ajal õigel rajal.
Kui soon on loomupäraselt madal, jala telg veidi viltu või pehmed koed tõmbavad kedrat rohkem ühele poole, võib põlvekeder soonest välja nihkuda. Väikestel koertel nihkub keder sageli keha sisemise külje suunas. Nihe võib olla hetkeline ja taastuda iseenesest, kui koer jalga sirutab, või olla püsivam.
Seetõttu ei tähenda sama nimetus kõikide koerte puhul sama olukorda. Ühel koeral jääb see juhuslikuks leiuks, mis igapäevaelu ei muuda, teisel mõjutab see liikumist märgatavalt. Sageli on nihestus seotud jäseme ehituse ja arenguga, mitte ühe konkreetse kukkumise või valesti maandumisega, kuigi liigne või järsk koormus võib olukorda võimendada.
Miks omanik märkab seda just kõnnakus
Selline hetk möödub tavaliselt kiiresti ja seetõttu tundub omanikule sageli, et probleemi ei olegi. Järgnevas loetelus on märgid, mis koera kõnnakus ja igapäevases liikumises tähelepanu väärivad.
- Tagajala hetkeline ülestõstmine keset jooksu või mängu, ilma et koer häält teeks.
- Jala taha sirutamine, mille järel kõnnak taastub iseenesest.
- Vastumeelsus hüpata diivanile või minna trepist üles, kuigi varem oli see tavaline.
