Hingetoru kollaps pomeranianil: hanekõlin, mida ei tohi ignoreerida

Raskemal juhul lisandub köhale hingeldamine ka rahuolekus, kiire väsimine jalutuskäigul, vilisev või norskav hingamine ning kalduvus vältida pingutust. Need on juba märgid, et koer vajab kiiret läbivaatust.

Kõik köhad ei ole hingetoru kollaps. Väikesel koeral on tavaline ka nn tagurpidi aevastamine, kus koer tõmbab lühikeste jõuliste sisahingamistega häälekalt õhku sisse ja seisab jäigalt, kuid see läheb ise mõne hetkega üle. Köha võib tekitada ka nakkuslik kennelköha, südameprobleem, kopsuhaigus või hingamisteedes olev võõrkeha. Neid ei saa kodus eristada. Loomaarst saab.

Millal on vaja kohe abi

Enamasti on hingetoru kollaps krooniline seisund, mis vajab plaanilist loomaarsti visiiti, mitte kiirabi. On aga olukordi, kus ootamine on ohtlik ja tuleb pöörduda loomakliinikusse kohe, ka öösel.

• Igemed või keel muutuvad sinakaks, halliks või väga kahvatuks.
• Koer hingab avatud suuga, kaela välja sirutatuna ja nähtava pingutusega ega rahune.
• Köhahoog ei lõpe ja koer muutub paanilisemaks või kukub kokku.
• Koer minestab või muutub loiuks ja ei reageeri tavapäraselt.

Teel kliinikusse hoia koer nii rahulikuna kui võimalik, jahedas ja ilma kaelale surumata. Erutus ja kuumus teevad hingamise raskemaks. Ära anna kodus omal algatusel inimeste köharohtu ega muid ravimeid.

Kuidas loomaarst diagnoosi paneb

Loomaarst alustab kuulamisest ja koera loo ülesküsimisest. Siin on kasu sellest, kui oled köhahoo telefoniga filminud: kabinetis ei köhi koer tavaliselt tellimise peale. Hingetoru kollapsi kahtluse võib äratada ka lihtne test, kus arst hingetoru õrnalt katsub ja koer reageerib köhaga.

Kinnitamiseks kasutatakse pilti. Röntgenülesvõte võib kollapsi näidata, aga kuna toru lameneb ainult hingamise teatud faasis, jääb see vahel röntgenil märkamata. Täpsemad meetodid on liikuv röntgen ehk fluoroskoopia ja hingetoru vaatamine endoskoobiga, mis nõuab uinutit. Loomaarst valib meetodi koera seisundi ja tunnuste tõsiduse järgi. Sageli kontrollitakse samal ajal ka südant ja kopse, sest väikestel koertel esinevad need probleemid koos.

Ravi ja igapäevane elu

Hingetoru kollaps ei parane ära, aga seda saab hoida kontrolli all. Suurem osa koeri saab hakkama ravimite ja elukorralduse muutmisega. Loomaarst võib määrata köha vaigistavaid, põletikku vähendavaid või hingamisteid avardavaid ravimeid, vahel ka rahusteid ärevaks olukorraks. Annused ja ravimite valik on rangelt loomaarsti otsus ja neid ei tohi ise muuta ega pooleli jätta. Rasketel juhtudel, kui ravimid ei aita, on olemas kirurgilised võimalused, näiteks hingetorusse paigaldatav stent, kuid seda kaalutakse erialaarstiga ja alles siis, kui muud teed on ammendunud.

Omaniku käes on aga kõige olulisem osa ravist: igapäevased muutused, mis vähendavad hingetoru ärritust.

• Rakmed kaelarihma asemel, alati ja igal koeral. Kaelarihm surub täpselt sinna, kus kõhr on nõrk. Vali rakmed, mis toetuvad rinnale, mitte kaelale.
• Normaalkaal. Ülekaal on üks tugevamaid tegureid, mis hingetoru kollapsi tunnuseid halvendab. Kui koeral on liigseid kilosid, on kaalu langetamine loomaarsti juhendamisel sageli tulemuslikum kui ükski ravim.
• Jahe ja puhas õhk. Väldi kuuma ilmaga pingutust, ära hoia koera suitsuses ruumis ja hoidu tugevatest lõhnadest, tolmust ja aerosoolidest.
• Vähem erutust. Õpeta koer külaliste tulekut rahulikult vastu võtma ja hoia mängud lühikesed, kui need köha esile kutsuvad.
• Rahulik joomine ja söömine. Väiksem kauss või aeglustav kauss võib aidata, kui köha tekib pärast kiiret joomist.
• Ära tõsta koera kaenla alt ega suru kaelale. Tõsta ta üles rinna ja tagakeha alt toetades.

Hea uudis on, et needsamad harjumused on head igale pomeranianile, ka tervele. Rakmed, normaalkaal ja mõõdukas erutus on kõige lihtsam viis vähendada tõenäosust, et nõrga kõhrega hingetoru hakkab tunnuseid andma.

Mida kasvatajalt küsida

Kuna haigusel on tõenäoliselt pärilik komponent, tasub kutsikat valides küsida, kas vanematel või lähisugulastel on esinenud kroonilist köha või hingetoru probleeme. Vastutustundlik kasvataja teab oma liinide terviseprobleeme ja räägib neist avatult. Vastus „meie koertel pole kunagi midagi olnud“ ei ole hea märk, vaid pigem märk, et terviseandmeid ei koguta.

Kui sinu koeral on hingetoru kollaps diagnoositud, ei tähenda see elukvaliteedi lõppu. See tähendab, et tema elu tuleb korraldada natuke teistmoodi: rakmed, jahedus, rahu ja regulaarne loomaarsti kontroll. Enamik pomeraniane elab sellega pikalt ja rõõmsalt, kui omanik teab, mida jälgida ja millal abi otsida.